Asukoht / Põro, Rõuge vald, Võrumaa

Aasta / 2023
Ruum / 80m²

Arhitektuur / Hanna Karits, Mari Hunt

Sisearhitektuur / Mari Hunt, Hanna Karits

Kaasa töötasid / Nele Šverns, Margit Lillemaa

Konstruktor / Peter Stumbur

Ehitaja / Ain Siska Aiman Ehitus

Eritellimusmööbel / Argo Mööbel

Fotograaf / Tõnu Tunnel

Video / Maria Uppin, Robi Uppin

Eestis pole palju kohti kuhu on võimalik sõita järjest 3,5 tundi. See on teekond, kus saab unustada argimured ning kohale jõudes on vaim valmis vastu võtma kõike seda mida loodus pakub. Põro talu asetseb justkui maailma äärel. Rõuge sügavate järvede, iidsete metsade ning kuldse viljaga kaetud kuplite vahel.

Talu ajalugu ulatub aastasse 1860, mil mõisad eraldasid maad talupoegadele väljaostmiseks. Sellest ajast peale on siin järjepidevalt toimetanud 7 põlvkonda Põrolasi. Seda, et talukohal on hea auraga kinnitab fakt, et taluhoovi mahub toimetama kolm perekonda. Vanade ajalooliste taluhoonete taastamisele lükkas hoo sisse pereema (vanaema) Juta, kelle hea eeskuju käivitas ka noorema generatsiooni. Riin ja Neeme soovisid ehitada uue maja vanadele maakivist keldrimüüridele, mis oma asetusega võimaldas taastada algse taluhoovi paigutuse. Keldrimüürides peitus ka sentimentaalne väärtus, sest vanema generatsiooni jutustustes käidi keldris ikka moosi toomas. Seega sai meie põhiliseks lähteülesandeks pererahva sisend, maaelu ning kõige vajaliku mahutamine vanadele müüridele.

Uue hoone loomisel kaardistasime terve rea küsimusi, millele hakkasime läbi loomisprotsessi vastuseid otsima. Kuidas lisada meie ajastu kihistus, kuid jätta piisavalt mõtte- ja vaatlusruumi kõigele, mis oli ammu enne meid. Kuidas luua uut elamuväärtust projekteerides midagi eestlaslikult kompaktset, aga mitte teha mööndusi tänapäeva mugavuse ja funktsionaalsuse arvelt. Luua midagi mängulist, aga samal ajal asjalikku. Luua midagi konkreetset kuid unistavat.

Seekord oli võimalus startida projekteerimises paralleelselt nii arhitektuuri, erimööbli kui sisearhitektuuriga.Kõik ruumilised liikumised, kapid, sahvrid, vaated said väga mõtestatud ja kindla põhjus-tagajärg seose kogu üldise vormikäsitlusega. Võime öelda, et Põro maja arhitektuur ning sisearhitektuur on totaalne.

Eenduvad krohvitud fassaadi osad mängivad tähtsat rolli nii funktsionaalses plaanilahenduses kui ka tunnetuslikus mõttes olulistes hetkedes maja kasutamisel. Lähtuvalt kitsast keldrimüürist vajasime hoonele rohkem laiust. Lahenduste otsingul tekkis mõte kaotada ära koridor kui kõige kasutum pind ning lülitada liikumiseks vajalikud lüüsid olulisteks ruumideks nagu köök, pesuruum, esik. Ideest koorus välja ringliikluse süsteem, mille keskmes asuvad mööblikilbi taha peidetud tualettruum, dushiruum, sahver, panipaik ja istumisnurk. Fassaadist eenduvatesse osadesse paigutasime töötasapinnaga köögikapid ning valamukapi. Seega parim valgus ning vaade sai planeeritud kohtadesse, kus siseruumis seistakse pikalt ühe koha peal, vaatega aknast välja. Köögist avaneb ülevaade taluhoovile, lastele, perele, mis võimaldavad olla kontaktis kõige sellega, mille pärast sõita teise Eestimaa otsa. Hilisemal maja kasutamisel on selgunud, et ringliikumise ning trepialuse konku kõige suuremateks fännideks võib nimetada väiksed põrolased, kes on välja töötanud mängu nimega “Valvur”, mis pidavat kestma lausa kaks päeva. Elutoa-söögitoa osa on eelkõige mõeldud ajaks mil õues on külm ja karge. Puidu soojus ja jahedal ajal praksuv kamin on kombineeritud täpselt avanevate vaadetega ojale, põllule ning sisehoovi. Suvisel perioodil kui elu on enamasti õues saab elutoa, söögita ning terrassi avada, et moodustada üks voolav ruum. 2.korrusel on osaliselt suletav avar kogupere magamisruum. 0.korrusel on kõikide põlvkondade rõõmuks taastatud vana kelder ning avar varjualune õunamahla valmistamiseks või küttepuude lõhkumiseks. Terrasside ja sissepääsu trepid planeerisime metallvõrgust, et sügishooajal võimalikult palju savi ning soppa, saaks kummikute küljest tagasi loodusesse pudeneda.

Põro maja saame liigitada kui 30km raadiuse ehitus. Ehitusettevõttejuht Ain on piirkonna parimaid ehitusmeistreid ning tema meeskond on kõik 30km raadiusest. Nende tiim on taastanud talu vanad hooned ning ehitanud uue hoone. Projekteerimistööde tähtaajad olid seekord planeeritud vastavalt ajale, millal on viimane aeg metsas puitu langetada. Maja materjal tuli lähedal asuvast metsast. Hoone kandetaladeks kasutatud puidu langetas, kuivatas ning töötles ehitaja Ain. Tema juhitud meeskond on vastutav nii maja üldehituse kui iga pisema interjööri detaili täpsuse eest.